Kõrvits "Big Max"

Kõrvits "Big Max".
Viljad kuni 20 kg tiheda ja mahlase viljalihaga.
Hilise valmivusega sort: periood tärkamisest viljade täieliku valmimiseni 125–130 päeva. Taim on roniv ja pikaväädiline. Vili on ümar, lüliline, sile, tumedoranž ning kreemjate laikudega mustriga. Mass 4–6 (kuni 18–20) kg. Viljaliha on oranž, keskmise tiheduse ja mahlakusega. Viljad on hästi transporditavad ja säilivad korralikult. 
Kasutatakse küpsetatult ja keedetult, samuti püree ja mahlade valmistamiseks.
1 grammis on 5 seemet.
Agrotehnika.
Kõrvitsale sobivad kõige paremini liivsavi ja kerged saviliivmullad. Kõrvits külvatakse siis, kui muld soojeneb +10…+12°C-ni. Seemned külvatakse 5–10 cm sügavusele. Ühte auku külvatakse 2–3 seemet.
Pärast tärkamist eemaldatakse nõrgemad taimed. Kõrvitsat kasvatatakse ka ettekasvatuse kaudu ning istutatakse avamaale ühe kuu vanuselt (2–3 pärislehe faasis). Pikaväädilised sordid külvatakse ridadesse skeemiga 1,4×1,0 m. Põõsasvormid külvatakse ruutpesiti skeemiga 80×60 cm.
Hooldus hõlmab külgvääntide näpistamist, peaväädi näpistamist (pärast mitme vilja moodustumist), kastmist, rohimist, kobestamist ja regulaarset väetamist.
Viljad koristatakse valmimise järgi.
Kasvatamise eripära: normaalseks valmimiseks jäetakse taimele 2–3 viljaalgmet ja väädid näpistatakse. Kui sügisel muutub muld liiga niiskeks, on soovitatav asetada viljade alla lamedad kivid, et valmimine oleks parem. Koristus tuleb lõpetada enne öökülmi.

* Hiidkõrvits - Cucurbita maxima.
Sugukond: Kõrvitsalised.
Nõuded: hiidkõrvitsa raskeid vilju kasvatatakse mõnikord nalja pärast, et püstitada järjekordne rekord. Toitainetevajadus kaetakse peamiselt komposti abil.
Istutamine on kõige parem teha kompostihunniku vahetus läheduses. Juured imavad mulda imbunud toitaineid, ilma et komposti kvaliteet kannataks.
Kasvamise käigus pakuvad suured lehed kompostihunnikule meeldivat varju. Komposti lähedusse paigutamine tähendab ka seda, et taim saab piisavalt päikeseenergiat.
Kõrvits vajab soojust, seetõttu tuleks see istutada tuule eest kaitstud päikesepaistelisse kohta. Peenral kasvatamisel on kõige soodsam huumuserikas muld, mis sisaldab palju komposti.
Külv: üsna sarnane kurgi külviga — otsekülv potti. Temperatuuril +20°C tärkab taim kiiresti ja areneb jõuliselt.
Eriti tugevate noortaimede saamiseks pannakse poolenisti mullaga täidetud potti 3 seemet, jäetakse kasvama kõige tugevam taim ja seejärel täidetakse pott mullaga ääreni.
Külvamine ei tohiks toimuda enne aprilli keskpaika. Otsekülvi avamaale saab teha mai keskpaigast, kuid soovitatav on kasutada katteloori või kilet.
Istutamine: enne avamaale istutamist peavad noored taimed harjuma uute tingimustega. Just sel ajal on nad külma suhtes eriti tundlikud. Istutada võib mai lõpus. Taim vajab palju ruumi: vähemalt 1×1,5 m ühe taime kohta.
Väetamine: komposti vahetus läheduses istutades pole lisaväetamine enamasti vajalik. Toitainetevajadus on ligikaudu sama nagu kurgil. Sügisel mulda viidud sõnnik annab hea aluse. Enne istutamist ja seejärel veel 2 korda kasvuperioodi jooksul antakse orgaanilisi väetisi, et soodustada suuremate viljade valmimist. Väetiseks sobib ka taimne leotis, näiteks nõges.
Hooldus: kõrvitsa veevajadus on väga suur, sest palju niiskust kulub lehemassi ja eelkõige vilja moodustamiseks.
Oluline on piisav mullaniiskus. Kobestamist on vaja vaid alguses — kui lehed katavad maapinna, pole seda enam tarvis.
Mõnikord soovitatakse võrseid kärpida, kui need on 60–70 cm pikad, kuid seda ei soovitata teha. Kui soovitakse eriti suuri vilju, võib võrsete otsi siiski lühendada.
Saagikoristus: võimalikult suurte ja küpsete viljade saamiseks jäetakse taimed peenrale nii kauaks kui võimalik.
Alles pärast esimesi öökülmi loetakse kõrvits täielikult küpseks. Seda võib säilitada mitu nädalat jahedas ning isegi külmutada.
Bioloogiline kaitse: tavaliselt pole vajalik. Pika niiske ilmaga võib tekkida jahukaste. Eemaldage kahjustunud lehed.